Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti...

Loe edasi

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast ra...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmas&otil...

Loe edasi

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au see...

Loe edasi

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimistele eelnenud avaldusi nn peavoolumeedias, tunduvad koduvillaste võimurite ametlikud Soome-suhted võõrastavalt jahedatena – just nagu Pätsu riigipöördele järgnevatel aastatelgi. Olgu end riigimeesteks pidavate alaväärsuskompleksides klähvijate suhtumise ning „aktsentidega” nagu on, hõimurahvaste (kõikidest ühiskonnakihtidest, muide) suhted on endiselt soojad, sõbralikud.  Deklasseerunud, rahvustunde kaotanud subjektid jätan siinjuures kõrvale, sovetlik mentaliteet olgu ja jäägugi lumpeni, moonakate pärisosaks. Tallinnfilmi filmi „Pimedad aknad” tsenseerimata versioon (seni äärmiselt vähestele kättesaadav) kajastab näiteks leppimatuid vastandeid, ideoloogiaid ning inimsuhteid ja neid reguleerida „võivate võimaluste” võimatust ratsionaalselt (filmi lõpus propsikandjate näol sts...

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elasid aastatel 1940–1958 Mõisakülas. Isa oli kohaliku kooli direktor, ema samas õpetaja, Jüri koos vennaga selle kooli õpilased. Aastatel 1958–1979 õppis ja töötas Jüri Kukk Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia laboris (endises) keemiahoones Jakobi tn 2. Aastatel 1969–1971 tegi läbi aspirantuuri, 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadiks sai 6. märtsil 1973. Aastani 1978 ilmus temalt 22 teaduslikku tööd. Prantsusmaa ja N Liidu teadusvahetuse raames stažeeris aastatel 1975–1976 Jüri Kukk erialaselt Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses. 1965. a astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, oli selles ka juhtivatel kohtadel. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu, lahkus komparteist. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi