Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda kolonni mõiste tekkis, rakendasid tsaariaegsed Vene impeeriumi loojad alistatud rahvaste kallal venestamise ja viienda kolonni taktikat. Kommunistliku Venemaa imperialistide oma ja ikestatud rahvaste vastu suunatud riiklik terrorism ja teistesse riikidesse paigutatud viiendad kolonnid olid tolleaegsete hirmuvalitsejate maailmavallutamise poliitika põhitaladeks. Kuigi selleks vajalikud tohutud majanduslikud ja inimressursid ning ühiskonda hävitavad meetmed viisidki kommunistliku impeeriumi põhja, on Vene impeeriumi taastamine muutumas Vene šovinistidele domineerivaks ajendiks, eriti neile, kes varasema impeeriumi ajal nautisid ikestatud rahvaste arvel valitsejate privileege. Okupatsiooniaegsed sisserändajad, tänu esimese Laari valitsuse otsusele eirata Genfi konventsiooni ja põlistada nad alalisteks elanikeks, on koos endiste repressiivorganite töötajate ja teiste võõrriigile lojaalsete elanikega moodustanud Eestis suurearvulise viienda kolonni. Selle tegevust hõlbustab põlisrahvale kahjulike välismaalaste ja kodakondsuse seaduste kehtestamine. Veelgi tugevdasid Vene impeeriumi meelsete viiendat kolonni Lennart Mere allakirjutatud nn juulilepingud. Need põlistasid Eestisse veel 20 000 punaarmeelast ja julgeolekutöötajat, koos perekondadega 100 000 eriti Eestivaenulikku venelast, ja võtsid Eesti maksumaksjatele kohustuse oma endiste rõhujate sotsiaalkindlustuse eest tasuda. Et eestlased saaksid oma rõhujate eest veel paremini hoolitseda, sõlmis Ansipi valitsus aastal 2011 Eesti ja Venemaa pensionikindlustusalase koostöö lepingu. Selle alusel saavad need, kellel on omandatud pensionistaaž nii Eestist kui ka Venemaalt, taotleda tsiviilpensioni määramist või varem määratud pensioni ümberarvestamist. Kuna Eesti sõjavägi kunagi Venemaad ei rünnanud ega okupeerinud, siis Venemaal vaevalt Eesti sõjaväeveterane leidub, veel vähem neid, kes oleks seal pensionistaaži omandanud. Sõnastusele vaatamata on leping mõeldud seetõttu peamiselt Eestis suurearvuliselt asuvate Punaarmee, GRU ja KGB veteranide heldemaks toetuseks. Olukorras, kus NSVL õigusjärglane Vene Föderatsioon seda nõuab, võib arvata, et Eestis asuva viienda kolonni rõhuv enamus täidab käske ja instruktsioone, mis tulevad Vene impeeriumi hiilguse taastajatelt. Esimene asi, mida selgitatakse tulevastele sissisõja ekspertidele ja eriüksuste võitlejatele, rohelise bareti kandjatele Ameerika Ühendriikide sissisõja keskuses Fort Braggis Põhja-Karoliinas, on ulatuslikele sõjakogemustele põhinev tõde, et üks võitleja vaenlase tagalas on väärt vähemalt 10-15 võitlejat rindel. Eestisse põlistatud vaenlaste ja nende samas vaimus kasvatatud järeltulijate arv meie tagalas ületab mitmekordselt tervet Eesti kaitsejõudude koosseisu. See annaks neile umbes sellise ülekaalu, mille vastu, nagu võime enda lohutuseks meenutada, on eesti sõdur niihästi Vabadussõjas kui Teises maailmasõjas venelaste vastu rindel sõdides siiski võitnud. Eelnevalt Eesti pinnale paigutatuna on meie vaenlane aga ohtlikum. Jätkub aprillis 2014 ilmunud numbri esilehel.