Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, se...

Loe edasi

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, M...

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elas...

Loe edasi

Matti Ilves: Riigikogu valimistest 2015

Matti Ilves: riigikogu valimistest 2015 Valimised on läbi ja mida öelda siis kokkuvõtteks? Valimiste võitjat oli kerge ennustada: võitis rikaste, suures osas välismaise kapitali ja töösturite huve kait...

Loe edasi

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast rahvaalgatusmarss Toompeale. Tegu on eelteatega ja meist mitte olenevatel asjaoludel võivad marsi toimumise koht ja aeg muutuda. Kuid ei muutu kindlasti kuupäev- nii et pange vaim valmis. Täpsem ajakohane teave on alati saadaval rahvaalgatusmarsi kodulehel: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com. Rahvaalgatusmarss toimub 8. -ndat korda, rahvaalgatusmarsid on toimunud Eesti omariiklusega seotud tähtpäevadel 24. veebruaril ja 20. augustil. Rahvaalgatusmarss on vaba tahte väljendus, nõudmaks et ebaausad poliitikud annaksid rahvale tagasi Eesti Vabariigi põhiseaduses lubatud õigused, mille nad on rahvalt varastanud salamahti seadusi pidevalt ümber tehes või tegemata jättes. Praeguse põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas”, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega”. Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sel...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elasid aastatel 1940–1958 Mõisakülas. Isa oli kohaliku kooli direktor, ema samas õpetaja, Jüri koos vennaga selle kooli õpilased. Aastatel 1958–1979 õppis ja töötas Jüri Kukk Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia laboris (endises) keemiahoones Jakobi tn 2. Aastatel 1969–1971 tegi läbi aspirantuuri, 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadiks sai 6. märtsil 1973. Aastani 1978 ilmus temalt 22 teaduslikku tööd. Prantsusmaa ja N Liidu teadusvahetuse raames stažeeris aastatel 1975–1976 Jüri Kukk erialaselt Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses. 1965. a astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, oli selles ka juhtivatel kohtadel. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu, lahkus komparteist. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne...

Loe edasi