Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!
„Rahvuslik Teataja" väärtustab: - eesti kultuuri - mõtlemisvõimet - koostööd eestlaste vahel - koostööd sõbralike rahvuste vahel, kuid endale ustavaks jäädes

Hea lugeja!

See netikülg on loodud tutvustamaks „Rahvuslikku Teatajat”. Tegu on paberkandjal igakuiselt ilmuva parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaandega. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. All on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com; Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee; Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

Meie esimene peatoimetaja Tõnu Kalvet on kirjutanud Tallinnas, 25. aprillil 2014:

„Rahvuslik Teataja” on ajaleht teadmishimulistele – neile, kes ei lepi sellega, mida teatab peavooluajakirjandus.Seepärast kajastabki „Rahvuslik Teataja” sündmusi ja teemasid, mida peavooluajakirjandus ei julge või ei suudagi kajastada. Me ajalehe kaasautoriteks on inimesed, kel kombeks nimetada asju nende õige nimega ja kellele seetõttu peavooluajakirjanduses eriti meeleldi sõna ei anta. „Rahvuslikus Teatajas” aga on nad ajalehe asutamisest peale (2011. a.) saanud rääkida tõde, kartmata tsensorit nimega Poliitkorrektsus. Kui oled ka ise „samal lainepikkusel”, siis hakka julgesti „Rahvusliku Teataja” lugejaks, ettetellijaks või koguni kaasautoriks! Kui eelistad aga ise jääda tahaplaanile ja toetada me lehte aineliselt, siis on seegi igati tubli tegu. Sinu panus me ajalehe arengusse võibki olla see otsustav õlekõrs, mis murrab kaameli (loe: valetava peavooluajakirjanduse) selgroo. Jõudu võiduks!”

1) Tõnu Kalvet oli „Rahvusliku Teataja" peatoimetaja ajalehe asutamisest 2011. aasta juulis kuni 2014. aasta detsembrini. Miks ikkagi paberkandjal? Oleme arutanud ja leidnud, et ilmavõrk ei saa kunagi paberil ilmuvat asendada ega tagada esitatud ainese samaväärset kättesaadavust ja ülevaatlikkust ning mõlema ajas säilumist. Soovitame ilmunud lehenumbrid hea ülevaate saamiseks köita kiirköitjasse.

Matti Ilves: Riigikogu valimistest 2015

Matti Ilves: riigikogu valimistest 2015 Valimised on läbi ja mida öelda siis kokkuvõtteks? Valimiste võitjat oli kerge ennustada: võitis rikaste, suures osas välismaise kapitali ja töösturite huve kaitsev Reformierakond ning tegi seda jälle „üllatuslikult” vaeste pensionäride häältega! Reformistid on alati lubanud väikest pensionitõusu ja oma lubadusi ka täitnud, nii et neid on hakatud usaldama (pensionärid peavad pensionitõusu just Reformierakonna teeneks) – siin ongi tõeline võidu võti. Tore oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna läbimurre Riigikokku ja seitsme saadikukoha võtmine 46 766 häälega, mis moodustab 8,1% valijate häältest. Riigikokku said Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru ja Arno Sild. Isiklikult on mul kahju, et saadikumandaati ei saanud Anti Poolamets, kes sai Lääne-Virumaal väärika tulemuse, kogudes 2080 valija häält. Siin on muidugi süüdi meie absurdne valimisseadus ja ka koht valimisnimekirjas (ta oli erakonna üldnimekirjas üheksas...

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elasid aastatel 1940–1958 Mõisakülas. Isa oli kohaliku kooli direktor, ema samas õpetaja, Jüri koos vennaga selle kooli õpilased. Aastatel 1958–1979 õppis ja töötas Jüri Kukk Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia laboris (endises) keemiahoones Jakobi tn 2. Aastatel 1969–1971 tegi läbi aspirantuuri, 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadiks sai 6. märtsil 1973. Aastani 1978 ilmus temalt 22 teaduslikku tööd. Prantsusmaa ja N Liidu teadusvahetuse raames stažeeris aastatel 1975–1976 Jüri Kukk erialaselt Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses. 1965. a astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, oli selles ka juhtivatel kohtadel. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu, lahkus komparteist. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne...

Loe edasi